Patrick Grégor Puppinck jt
versus
Euroopa Komisjon
Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. detsembri 2019. aasta otsus
Apellatsioonkaebus – Institutsiooniline õigus – Kodanikualgatus „Üks meist“ – Euroopa Komisjoni teatis, milles ta esitab oma järeldused ja põhjendused kodanikualgatuses taotletud meetmete võtmata jätmise kohta
Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus nr 211/2011 –Komisjoni kohustus võtta kodanikualgatuse taotletud konkreetne meede – Puudumine
(ELL artikli 11 lõige 4 ja artikli 17 lõiked 1–3; ELTL artikli 24 esimene lõik, artiklid 225, 241 ja 289; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011, põhjendus 1 ja artikli 2 punktid 1 ja 4 ning artikli 10 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 53–55, 57, 61–63, 70 ja 71)
Komisjon – Pädevus – Seadusandliku ettepaneku tegemise õigus – Õiguse teostamine kooskõlas pädevuse andmise põhimõtte ja institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõttega
(ELL artikli 13 lõige 2 ning artikli 17 lõiked 1 ja 2; ELTL artikkel 289)
(vt punktid 59, 60, 64 ja 65)
Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus nr 211/2011 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Kohustus esitada õiguslikud ja poliitilised järeldused eraldi – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011, põhjendus 20 ja artikli 10 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 77–81)
Liidu kodakondsus – Kodaniku õigused – Kodanikualgatuse esitamine – Määrus nr 211/2011 – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatis, mis kätkeb tema otsust jätta õigusakti ettepanek liidu seadusandjale esitamata – Kohtulik kontroll – Piirid
(ELL artikli 17 lõige 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011, artikli 10 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 88–93, 95 ja 96)
Institutsioonide aktid – Põhjendus – Kohustus – Ulatus – Komisjoni teatis, mis kätkeb tema otsust jätta õigusakti ettepanek seoses Euroopa kodanikualgatusega esitamata
(ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 211/2011, artikli 10 lõike 1 punkt c)
(vt punkt 94)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus leiab, et Üldkohus ei teinud viga, kui ta jättis jõusse komisjoni otsuse jätta õigusakti ettepanek Euroopa kodanikualgatuse „Üks meist“ raames esitamata
Euroopa Kohtu suurkoda jättis 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsuses Puppinck jt vs . komisjon (C‑418/18 P) rahuldamata apellatsioonkaebuse, mille olid esitanud Euroopa kodanikualgatuse „Üks meist“ korraldajad Üldkohtu otsuse (
1) peale, millega viimane jättis rahuldamata hagi, milles nad palusid tühistada komisjoni 28. mai 2014. aasta teatise selle kodanikualgatuse kohta (
2).
3) ja määruse nr 211/2011 (
4) alusel võivad vähemalt miljon Euroopa kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest teha algatuse kutsuda komisjoni üles esitama talle antud volituste piires liidu seadusandjale ettepanek võtta aluslepingute rakendamiseks vastu õigusakt. Enne nõutava arvu allkirjade koguma hakkamist peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad taotlema komisjonilt kõnealuse algatuse registreerimist, mille raames kontrollib viimane eelkõige algatuse sisu ja eesmärke.
Patrick Grégor Puppinck ja veel kuus isikut moodustavad 2012. aastal komisjonis registreeritud Euroopa kodanikualgatuse „Üks meist“ (
5) kodanike komitee. Nimetatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on see, et liit keelaks tegevused, millega kaasneb inimembrüote hävitamine (eriti puudutab see teadusuuringuid, arenguabi ning rahvatervist), ning lõpetaks nende rahastamise, sealhulgas otseselt või kaudselt abortide rahastamise. Pärast registreerimist kogus Euroopa kodanikualgatus „Üks meist“ nõutavad miljon allkirja, mille järel see esitati 2014. aasta alguses ametlikult komisjonile. Komisjon märkis 28. mai 2014. aasta teatises, et ta ei võta asjaomase Euroopa kodanikualgatusega seoses meetmeid.
Seepeale palusid Euroopa kodanikualgatuse korraldajad Euroopa Liidu Üldkohtul tühistada komisjoni teatise, väites eelkõige, et vastav institutsioon on Euroopa kodanikualgatusega seoses kohustatud liidu õigusakti ettepaneku esitama. Üldkohus jättis komisjoni otsuse jõusse.
Euroopa Kohus märkis apellatsioonkaebust analüüsides kõigepealt, et ELL artikli 11 lõike 4 sõnastuse kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse eesmärk „kutsuda [komisjoni] üles“ esitama asjakohase ettepaneku aluslepingute rakendamiseks, mitte kohustada seda institutsiooni Euroopa kodanikualgatusega kavandatud meedet või meetmeid võtma. Euroopa Kohus lisas, et määruse nr 211/2011 eri sätetest tuleneb, et kui komisjon saab Euroopa kodanikualgatuse, esitab ta meetme, mida ta vastavalt olukorrale kavatseb selle suhtes võtta, koos põhjendustega või kui ta ei kavatse meetmeid võtta, siis põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta, ning see kinnitab asjaolu, et liidu õigusakti ettepaneku esitamine seoses Euroopa kodanikualgatusega on komisjoni jaoks valikuline.
Euroopa Kohus tõdes seejärel, et komisjonile aluslepingutega antud seadusandliku algatuse pädevus tähendab, et komisjoni ülesanne on otsustada seadusandliku akti ettepaneku esitamise või esitamata jätmise üle, välja arvatud juhul, kui ta on liidu õiguse alusel kohustatud ettepaneku esitama. Komisjoni seadusandliku algatuse pädevus on üks liidu institutsioonilisele struktuurile omase institutsioonidevahelise tasakaalu põhimõtte väljendus. See põhimõte tähendab, et iga institutsioon peab oma pädevuse teostamisel arvestama teiste institutsioonide pädevusega. Siinkohal tõi Euroopa Kohus välja, et määruse nr 211/2011 kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse eesmärk anda liidu kodanikele sarnane õigus, nagu on ELTL artiklite 225 ja 241 alusel Euroopa Parlamendil ja nõukogul, taotleda komisjonilt aluslepingute rakendamiseks asjakohase ettepaneku esitamist. Kuna sel viisil Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud õigus ei riiva komisjoni seadusandliku algatuse pädevust, peab sama kehtima Euroopa kodanikualgatuse suhtes.
Euroopa Kohus rõhutas samuti, et asjaolu, et komisjon ei ole kohustatud Euroopa kodanikualgatusega seoses meetmeid võtma, ei tähenda, et niisugune algatus kaotab oma soovitava toime, nagu väidavad apellandid. Esiteks on Euroopa kodanikualgatuse mehhanism üks osalusdemokraatia instrument, millega Lissaboni lepingu vastuvõtmisel täiendati liidu toimimise aluseks olevat esindusdemokraatia süsteemi ning mille eesmärk on edendada kodanike osalemist demokraatlikus protsessis ja edendada dialoogi kodanike ja liidu institutsioonide vahel. Teiseks kaasneb Euroopa kodanikualgatusega, mis on registreeritud kooskõlas määrusega nr 211/2011 ja mis järgib kõiki selles määruses ette nähtud menetlusi ja tingimusi, komisjoni jaoks terve rida kõnealuse määruse artiklites 10 ja 11 loetletud eriomaseid kohustusi. Euroopa Kohus märkis, et Euroopa kodanikualgatuse mehhanismi konkreetne lisaväärtus ei peitu tulemuse kindluses, vaid sellega liidu kodanikele loodud võimalustes käivitada institutsioonides poliitiline arutelu, ilma et oleks vaja oodata seadusandliku menetluse alustamist.
Lisaks nõustus Euroopa Kohus Üldkohtu seisukohaga, et teatavat Euroopa kodanikualgatust puudutav teatis, nagu on vaidlusalune teatis, kuulub komisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse teostamise alla ning järelikult allub see piiratud kohtulikule kontrollile, mille eesmärk on kontrollida eelkõige selle põhjenduse piisavust ja ilmsete hindamisvigade puudumist.
Sellega seoses nõustus Euroopa Kohus eelkõige Üldkohtu põhjendusega, mille kohaselt ei teinud komisjon ühtki ilmset hindamisviga, kui ta Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väljaandele tuginedes leidis, et ohutute ja tõhusate ka abordi valdkonna tervishoiuteenuste rahastamine liidu poolt aitab vähendada ohtlike abortide arvu ja sellest tulenevalt ka emade suremust ja haigusi.
1) Üldkohtu 23. aprilli 2018. aasta otsus One of Us jt vs. komisjon ( T‑561/14 , EU:T:2018:210 ).
2) Komisjoni 28. mai 2014. aasta teatis COM(2014) 355 final Euroopa kodanikualgatuse „Üks meist“ kohta.
3) ELL artikli 11 lõige 4.
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta ( ELT 2011, L 65, lk 1 ).
5) COM(2014) 355 final.
Tekstas iš mūsų archyvo (Europos Sąjungos leidinių biuro „Cellar“ duomenys). Commission Decision 2011/833/EU — free reuse incl. commercial; attribution to EUR-Lex / Court of Justice of the European Union required; EUR-Lex is not the authentic record of the Court.