Euroopa Kohtu otsus, 5. veebruar 1963.

EUROOPA KOHTU OTSUS

5veebruar 1963( * )

Kohtuasjas 26/62,

mille

esemeks on Euroopa Kohtule Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu

artikli 177 esimese lõigu punkti a ja kolmanda lõigu alusel

esitatud eelotsusetaotlus, mille esitas Tariefcommissie – Madalmaade

halduskohus, mis on kõrgema astme kohus maksuküsimustes – nimetatud

kohtus pooleliolevas menetluses järgmiste poolte vahel:

N.V. Algemene Transport- en Expeditie Onderneming van Gend en Loos, asukoht:

Utrecht, esindajad: Amsterdami advokaadid H. G. Stibbe ja

L. F. D. ter Kuile, kohtudokumentide kättetoimetamise

aadress: Madalmaade Suursaatkond Luxembourgis,

ja

Madalmaade maksuamet, esindaja: Zaandami tolliinspektor, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress: Madalmaade Suursaatkond Luxembourgis,

eelotsuse tegemiseks järgmistes küsimustes:

1) kas EMÜ asutamislepingu artiklil 12 on siseriiklik õigusmõju,

teisisõnu, kas üksikisikud saavad nimetatud artikli alusel tugineda

õigustele, mida siseriiklikud kohtud peavad kaitsma;

2) jaatava vastuse korral, kas 8-protsendilise imporditollimaksu kohaldamine

juhul, kui põhikohtuasja hageja importis Madalmaadesse Saksamaa

Liitvabariigist pärit karbamiidformaldehüüdi, kujutas endast tollimaksu

ebaseaduslikku suurendamist EMÜ asutamislepingu artikli 12

tähenduses, või oli sel juhul tegemist enne 1. märtsi 1960

kohaldatud tollimaksu põhjendatud muutmisega, mida hoolimata sellest, et

aritmeetiliselt oli see suurendamine, ei saa ometi artikli 12

tingimuste järgi keelatuks pidada,

EUROOPA KOHUS,

koosseisus:

president A. M. Donner, kodade esimehed L. Delvaux ja

R. Rossi, kohtunikud O. Riese, Ch. L. Hammes

(ettekandja), A. Trabucchi ja R. Lecourt,

kohtujurist: K. Roemer,

kohtusekretär: A. Van Houtte,

on teinud järgmise

otsuse

[…]

Põhjendused

I – Menetlus

Tariefcommissie

poolt, kes on kohus EMÜ asutamislepingu artikli 177 mõttes, nimetatud

artikli alusel esitatud eelotsusetaotluse menetluse õiguspärasust ei ole

vaidlustatud.

Eelotsusetaotlus ei anna ka alust kriitikaks Euroopa Kohtu algatusel.

II – Esimene küsimus

A – Euroopa Kohtu pädevus

Madalmaade

ja Belgia valitsus vaidlustavad Euroopa Kohtu pädevuse põhjendusega, et

eelotsusetaotlus ei ole seotud asutamislepingu tõlgendamise, vaid selle

kohaldamisega Madalmaade riigiõiguse kontekstis.

Nad

on seisukohal, et Euroopa Kohtul puudub eelkõige pädevus otsustada, kui

peaks ilmnema vajadus, kas EMÜ asutamislepingu sätted on ülimuslikud

Madalmaade õigusaktide või muude lepingute suhtes, millega Madalmaad on

liitunud ja mis on inkorporeeritud Madalmaade siseriiklikusse õigusse.

Sellise probleemi lahendamine kuulub siseriiklike kohtute ainupädevusse,

arvestades võimalikku hagi esitamist kooskõlas asutamislepingu

artiklite 169 ja 170 sätetega.

Käesolevas

asjas ei ole aga Euroopa Kohtul palutud otsustada asutamislepingu

kohaldamise üle vastavalt Madalmaade siseriikliku õiguse põhimõtetele,

mis on endiselt siseriiklike kohtute ülesanne, vaid teda palutakse

kooskõlas asutamislepingu artikli 177 esimese lõigu punktiga a üksnes

tõlgendada nimetatud lepingu artikli 12 tähendust ühenduse õiguses ja

näidata, milline on selle artikli õigusmõju üksikisikutele.

Järelikult puudub kõnealusel väitel õiguslik põhjendus.

Edasi

väidab Belgia valitsus, et Euroopa Kohtul puudub pädevus sel põhjusel,

et vastus, mille Euroopa Kohus võiks anda Tariefcommissie esimesele

küsimusele, ei mõjutaks selles kohtus algatatud menetluse tulemust.

Euroopa

Kohtule käesolevas asjas pädevuse andmiseks on aga üksnes vaja, et

tõstatatud küsimus oleks selgelt seotud asutamislepingu tõlgendamisega.

Nii

kaalutlused, millest lähtudes siseriiklik kohus võis oma küsimused

valida, kui ka asjassepuutuvuse, mille ta omistab sellistele küsimustele

seoses tema lahendada antud asjaga, jätab Euroopa Kohus oma hinnangust

välja.

Esitatud küsimuste sõnastusest ilmneb, et need on seotud asutamislepingu tõlgendamisega.

Seega on Euroopa Kohus pädev neile vastama.

Järelikult ei ole ka see väide põhjendatud.

B – Põhiküsimus

Tariefcommissie

esimene küsimus on, kas asutamislepingu artiklil 12 on siseriiklikus

õiguses otsene mõju selles mõttes, et liikmesriikide kodanikud võivad

kõnealuse artikli alusel tugineda õigustele, mida siseriiklik kohus peab

kaitsma.

Et teha kindlaks, kas

rahvusvahelise lepingu sätted ulatuvad oma mõjult nii kaugele, tuleb

vaagida nende sätete mõtet, ülesehitust ja sõnastust.

EMÜ

asutamislepingu eesmärk – luua ühisturg, mille toimimine puudutab

otseselt üksikisikuid ühenduses – eeldab, et see leping on enamat kui

kokkulepe, millega lepinguosaliste riikide vahel luuakse lihtsalt

vastastikused kohustused.

Seda seisukohta

kinnitab asutamislepingu preambul, mis ei osuta üksnes valitsustele,

vaid ka rahvastele, ning konkreetsemalt kinnitab seda niisuguste

organite loomine, millele on antud suveräänsed õigused, mille kasutamine

mõjutab nii liikmesriike kui ka nende kodanikke.

Liiatigi

tuleb märkida, et ühendusse koondunud riikide kodanikke kutsutakse üles

aitama ühenduse toimimisele kaasa Euroopa Parlamendi ning majandus- ja

sotsiaalkomitee vahendusel.

Lisaks kinnitab

ülesanne, mis on Euroopa Kohtule antud artikli 177 alusel, mille eesmärk

on tagada asutamislepingu ühetaoline tõlgendamine siseriiklike kohtute

poolt, et riigid on tunnustanud ühenduse õigust õigusallikana, millele

nende kodanikud võivad tugineda kõnealuste kohtute ees.

Sellest

tuleb teha järeldus, et ühendus moodustab rahvusvahelises õiguses uue

õiguskorra, mille huvides riigid, ehkki vähestes valdkondades, on

piiranud oma suveräänseid õigusi ja mille subjektide hulka ei kuulu

mitte ainult liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud.

Sõltumata

liikmesriikide õigusaktidest ühenduse õigus mitte ainult ei kohusta

üksikisikuid, vaid on kavandatud andma neile ka õigusi, millest saab

nende õiguspärandi osa.

Kõnealused õigused

ei teki mitte üksnes siis, kui need on sõnaselgelt antud

asutamislepinguga, vaid ka kohustuste tõttu, mille asutamisleping paneb

selgelt määratletud viisil nii üksikisikutele kui ka liikmesriikidele

ning ühenduse institutsioonidele.

Arvestades

asutamislepingu ülesehitust tollimaksude ja samaväärse toimega maksude

osas, tuleb rõhutada, et artiklisse 9, mis seab ühenduse aluseks

tolliliidu, kuulub olulise sättena nende tollimaksude ja maksude keeld.

Kõnealune

säte leidub asutamislepingu selle osa alguses, mis määratleb „ühenduse

alused”. Seda kohaldatakse ja täpsustatakse artikliga 12.

Artikli

12 sõnastus sisaldab selget ja tingimusteta keeldu, mis ei ole kohustus

midagi teha, vaid kohustus hoiduda millegi tegemisest.

Liiatigi

ei ole riigid selle kohustuse kohta teinud ühtegi reservatsiooni, mis

seaks selle rakendamise sõltuvusse siseriiklikust õigusaktist.

Keeld

on oma olemuselt just selline, et sellel võib olla vahetu õigusmõju

liikmesriikide ja üksikisikute vahelistes õigussuhetes.

Artikli 12 rakendamine ei nõua riikide seadusandlikku sekkumist.

Asjaolu,

et selle artikli alusel on tegevusest hoidumise kohustuse subjektiks

tehtud nimelt liikmesriigid, ei tähenda, et nende kodanikel ei või

sellest kohustusest õigusi tekkida.

Lisaks

on väär asutamislepingu artiklitel 169 ja 170 rajanev argument, mille on

esitanud kolm valitsust, kes on esitanud Euroopa Kohtule oma kirjalikud

märkused.

Asjaolu, et asutamislepingu

nimetatud artiklid võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel anda oma

kohustused täitmata jätnud riigi Euroopa Kohtusse, ei tähenda, et

üksikisikud ei või vajaduse korral tugineda siseriikliku kohtu ees

nendelesamadele kohustustele, nagu ka fakt, et asutamisleping annab

komisjoni käsutusse vahendid selle lepinguga pandud kohustuste täitmise

tagamiseks, ei välista võimalust viidata nende kohustuste rikkumisele

siseriiklikule kohtule lahendada antud kohtuasjades üksikisikute vahel.

Kui

tagatised artikli 12 liikmesriikidepoolse rikkumise vastu piirduksid

menetlusega artiklite 169 ja 170 alusel, jätaks see üksikisikute õigused

ilma igasuguse otsese kohtuliku kaitseta.

On

oht, et toetumine nimetatud artiklitega ettenähtud menetlusele ei oleks

tõhus, kui see leiaks aset pärast siseriikliku otsuse täitmist, mis on

tehtud asutamislepingu sätteid rikkudes.

Asjaomaste

isikute valvsus oma õiguste kaitsel tagab tõhusa järelevalve lisaks

järelevalvele, mille artiklid 169 ja 170 usaldavad komisjoni ja

liikmesriikide hoolde.

Eelnenud

kaalutlustest järeldub, et vastavalt asutamislepingu mõttele,

ülesehitusele ja sõnastusele tuleb artiklit 12 tõlgendada nii, et sellel

on vahetu õigusmõju ja see loob üksikisiku õigusi, mida siseriiklikud

kohtud peavad kaitsma.

III – Teine küsimus

A – Euroopa Kohtu pädevus

Belgia

ja Madalmaade valitsuse märkuste kohaselt tundub selle küsimuse

sõnastus enne vastamist nõudvat, et Euroopa Kohus vaataks läbi

Madalmaadesse imporditud karbamiidformaldehüüdi liigituse, mille suhtes

Van Gend & Loos ja Zaandami tolliinspektor olid erineval arvamusel

selles osas, mis on seotud 1947. aasta Tariefbesluit’iga.

Kõnealune

küsimus ei nõua asutamislepingu tõlgendamist, vaid käsitleb Madalmaade

tollialaste õigusaktide kohaldamist aminoplastide liigituse suhtes, mis

on väljaspool artikli 177 punktiga a ühenduse kohtule antud pädevust.

Järelikult ei ole Euroopa Kohus pädev käsitlema Tariefcommissie eelotsusetaotlust.

Tariefcommissie

küsimuse tegelik mõte on aga selles, kas kõnealuse toote tollimaksu

tegelik suurenemine, mis ei ole tingitud mitte tollimaksumäära

suurendamisest, vaid kõnealuse toote uuest liigitusest, mis tuleneb tema

tollikirjelduse muutmisest, on õiguse seisukohalt vastuolus

asutamislepingu artiklis 12 sisalduva keeluga.

Niiviisi

vaadelduna käsitleb esitatud küsimus asutamislepingu sätte tõlgendamist

ja veelgi täpsemalt tähendust, mis tuleks omistada enne asutamislepingu

jõustumist kohaldatud tollimaksude mõistele.

Seega on Euroopa Kohus pädev vastama kõnealusele küsimusele.

B – Põhiküsimus

Asutamislepingu

artikli 12 sõnastusest ja ülesehitusest järeldub, et kui on vaja

kindlaks teha, kas tollimakse ja samaväärse toimega makse on suurendatud

nimetatud artiklis sisalduvat keeldu rikkudes, tuleb arvesse võtta

tollimakse ja muid makse, mida liikmesriigid tegelikult kohaldasid

asutamislepingu jõustumise kuupäeval.

Mis

puutub asutamislepingu artiklis 12 sisalduvasse keeldu, siis võib

selline seadusvastane suurendamine tekkida nii tollitariifi

ümberkorraldamisest, mille tulemusel liigitatakse toode kõrgemalt

maksustatavasse rubriiki, kui ka tollimaksumäära tegelikust

suurendamisest.

Kui pärast asutamislepingu

jõustumist üks ja seesama toode ühes ja sellessamas liikmesriigis

allutati kõrgemale tollimaksumäärale, ei ole eriti tähtis, kuidas

tollimaksude suurendamine aset leidis.

Eespool

antud tõlgenduse kohaselt kuulub artikli 12 kohaldamine siseriikliku

kohtu pädevusse, kes peab tegema kindlaks, kas tollimaksuga maksustatav

toode, käesoleval juhul Saksamaa Liitvabariigist pärinev

karbamiidformaldehüüd, on maksustatud Madalmaades jõustatud

tollimeetmete alusel imporditollimaksuga, mis on kõrgem kui see, millega

ta oli maksustatud 1. jaanuaril 1958.

Euroopa

Kohus ei ole pädev kontrollima selles küsimuses vastakaid seisukohti,

mis on esitatud talle menetluse käigus, vaid peab jätma need

siseriiklike kohtute otsustada.

IV – Kohtukulud

EMÜ

Komisjoni ja Euroopa Kohtule oma märkusi esitanud liikmesriikide

kohtukulusid ei hüvitata. Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev

menetlus Tariefcommissie’s poolelioleva asja üks staadium, otsustab

kohtukulude jaotuse nimetatud kohus.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS,

võttes arvesse menetlusdokumente,

kuulanud ära ettekandja-kohtuniku ettekande,

kuulanud ära põhikohtuasja hageja ja EMÜ Komisjoni suulised märkused,

kuulanud ära kohtujuristi ettepaneku,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikleid 9, 12, 14, 169, 170 ja 177,

võttes arvesse protokolli Euroopa Majandusühenduse Kohtu põhikirja kohta,

võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorda,

vastuseks

küsimustele, mis talle 16. augusti 1962. aasta otsusega

eelotsuse saamiseks on esitanud Tariefcommissie, otsustab:

1. Euroopa

Majandusühenduse asutamislepingu artiklil 12 on vahetu õigusmõju ja see

artikkel loob üksikisiku õigusi, mida siseriiklikud kohtud peavad

kaitsma.

2. Selleks

et kindlaks teha, kas tollimakse või samaväärse toimega makse on

suurendatud asutamislepingu artiklis 12 sisalduvat keeldu rikkudes,

tuleb arvesse võtta tollimakse ja makse, mida liikmesriik tegelikult

kohaldas asutamislepingu jõustumise kuupäeval.

Selline

suurendamine võib tekkida nii tariifi ümberkorraldamisest, mille

tulemusel liigitatakse toode kõrgemalt maksustatud rubriiki, kui ka

kohaldatava tollimaksumäära suurendamisest.

3Käesoleva menetluse kohtukulude jaotuse otsustab Tariefcommissie.

Otsuse langetas Euroopa Kohus 5. veebruaril 1963 Luxembourgis.

Donner

Delvaux

Rossi

Riese

Hammes Trabucchi

Lecourt

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 5. veebruaril 1963 Luxembourgis.

Kohtusekretär

President

A. Van Houtte

A. M. Donner

* Kohtumenetluse keel: hollandi.