Euroopa Kohtu otsus, 22. mai 1990.

EUROOPA KOHTU OTSUS

22mai 1990( * )

Euroopa Parlamendi õigus nõuda otsuse tühistamist

Kohtuasjas C-70/88,

Euroopa Parlament,

esindajad: õigusnõustajad Francesco Pasetti Bombardella ja Jorge

Campinos, keda abistasid õigustalituse ametnikud Christian Pennera ja

Johann Schoo, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress: Euroopa

Parlamendi peasekretariaat, Kirchberg, Luxembourg,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Nõukogu,

esindajad: õigustalituse peadirektor Raffaello Fornasier ja õigusnõunik

Bernhard Schloh, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress: Euroopa

Investeerimispanga õigusosakonna direktor Jörg Käser, boulevard

Konrad-Adenauer 100, Luxembourg,

kostja,

keda toetasid

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

esindaja: J. Gensmantel Treasury Solicitor’s Department’ist,

kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Ühendkuningriigi

suursaatkond, boulevard Roosevelt 14,

ja

Euroopa Ühenduste Komisjon,

esindajad: õigusnõunik Michel Van Ackere-Pietri ja õigustalituse

ametnik Jürgen Grünwald, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress

Luxembourgis: õigustalituse ametnik Georgios Kremlis, Centre Wagner,

Kirchberg,

menetlusse astujad,

mille

esemeks menetluse käesolevas staadiumis on EMÜ asutamislepingu artikli

173 ja Euratomi asutamislepingu artikli 146 alusel esitatud nõukogu

22detsembri 1987. aasta määruse (Euratom) nr 3954/87

toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade

kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (EÜT L 371, lk

11) tühistamist taotleva hagi vastuvõetavus, EUROOPA KOHUS,

koosseisus:

president O. Due, kodade esimehed Sir Gordon Slynn,

C. N. Kakouris, F. A. Schockweiler ja

M. Zuleeg, kohtunikud G. F. Mancini, R. Joliet,

J. C. Moitinho de Almeida ja G. C. Rodríguez

Iglesias,

kohtujurist: W. Van Gerven,

kohtusekretär: vanemametnik D. Louterman,

arvestades kohtuistungi ettekannet,

olles

ära kuulanud poolte kohtukõned 5. oktoobri 1989. aasta kohtuistungil,

kus Euroopa Parlamenti esindasid Francesco Pasetti Bombardella,

Christian Pennera ja Johann Schoo, keda abistas advokaat Michel

Waelbroeck, Brüssel, nõukogu esindasid Raffaello Fornasier ja Bernhard

Schloh ning komisjoni esindas õigustalituse peadirektor Jean-Louis

Dewost, keda abistas õigusnõunik Denise Sorasio,

olles 30. novembri 1989. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1 Euroopa

Kohtu kantseleisse 4. märtsil 1988 esitatud hagiavalduses taotles

Euroopa Parlament Euratomi asutamislepingu artikli 146 ja EMÜ

asutamislepingu artikli 173 alusel nõukogu 22. detsembri 1987. aasta

määruse (Euratom) nr 3954/87 toiduainete ja loomasööda

radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma-

või kiirgusavarii korral (EÜT L 371, lk 11) tühistamist.

2 Nimetatud

määrus, mis põhineb Euratomi asutamislepingu artiklil 31, näeb ette

korra, kuidas kehtestada toiduainete ja loomasööda radioaktiivse

saastatuse lubatud piirmäärad, mille puhul neid võib turustada pärast

tuuma- või muud kiirgusavariid, mis võib põhjustada või on põhjustanud

toiduainete ja loomasööda olulise radioaktiivse saastatuse. Toiduaineid

ja loomasööta, milles vaidlustatud määruse sätete põhjal vastu võetud

aktiga sätestatud lubatud piirmäärad on ületatud, ei turustata.

3 Vaidlustatud

määruse väljatöötamise käigus teatas Euroopa Parlament, kellega nõukogu

konsulteeris vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 31, et ta ei

ole nõus komisjoni poolt pakutud õigusliku alusega, ning palus viimasel

esitada uus ettepanek, mis põhineks EMÜ asutamislepingu artiklil 100a.

Kuna komisjon ei võtnud seda taotlust arvesse, andis nõukogu määruse

nr 3954/87 Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel. Euroopa

Parlament esitas seejärel nimetatud määruse peale käesoleva

tühistamishagi.

4 Nõukogu

esitas Euroopa Kohtu kodukorra artikli 91 lõike 1 esimese lõigu alusel

vastuvõetamatuse vastuväite ning palus Euroopa Kohtul teha otsuse selle

vastuväite põhjal asja sisuliselt arutamata.

5 Nimetatud

vastuväite toetuseks esitas nõukogu kirjalikus menetluses – ajal, mil

27septembri 1988. aasta otsust kohtuasjas 302/87: Euroopa

Parlament v. nõukogu, „komitoloogia” (EKL 1988,

lk 5615) ei olnud veel tehtud – samalaadseid argumente nagu need,

mis ta oli esitanud vastuvõetamatuse vastuväite toetuseks kohtuasjas

302/87. Nõukogu avaldas 5. oktoobril 1989 toimunud kohtuistungil,

et oma 27. septembri 1988. aasta otsuses oli Euroopa Kohus väga

selgelt lahendanud küsimuse, mis puudutab Euroopa Parlamendi õigust

nõuda otsuse tühistamist, ning et seetõttu on käesolev hagi

vastuvõetamatu.

6 Euroopa

Parlament palus vastuväite tagasi lükata. Ta väitis, et käesolev

kohtuasi sisaldab võrreldes kohtuasjaga 302/87 uut elementi. Et

põhjendada oma keeldumist tunnustada Euroopa Parlamendi õigust nõuda

otsuse tühistamist, märkis Euroopa Kohus, et vastavalt EMÜ

asutamislepingu artiklile 155 on komisjoni kohustus tagada parlamendi

õigused ja esitada ka vastavalt vajalikuks osutuvaid tühistamishagisid.

Käesolev kohtuasi näitab aga, et komisjon ei täida seda kohustust, kuna

rajas oma ettepaneku muule õiguslikule alusele kui see, mida pidas

sobivaks parlament. Järelikult ei saa viimane loota, et komisjon kaitseb

tema õigusi tühistamishagiga.

7 Euroopa

Parlament lisas, et asjaolu, et nõukogu võttis vastu vaidlustatud

õigusakti, ei saa käsitleda kui tegutsemisest vaikimisi keeldumist, mis

annaks parlamendile õiguse esitada tegevusetushagi. Lisaks oleks

parlamendi õiguste kaitsmine üksikisikute hagide kaudu täiesti juhuslik

ning ei oleks seega tõhus.

8 Tegemist

on seega õigusliku lüngaga, mille Euroopa Kohus peaks täitma,

tunnustades Euroopa Parlamendi õigust nõuda otsuse tühistamist juhul,

kui see on vajalik parlamendi enda õiguste kaitsmiseks.

9 13.

juuli 1988. aasta määrusega lubati Euroopa Ühenduste Komisjonil kostja

nõuete toetuseks menetlusse astuda. Kuigi komisjon taotles hagi

sisuliselt rahuldamata jätmist, palus ta kohtuistungil Euroopa Kohtul

nõukogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväite tagasi lükata. Lisaks

lubati 18. jaanuari 1989. aasta määrusega Ühendkuningriigil

kostja nõuete toetuseks menetlusse astuda. Ühendkuningriik ei esitanud

hagi vastuvõetavuse küsimuses taotlusi.

10 Kohtuasja

asjaolude, menetluse käigu ning poolte väidete ja argumentide täielikum

ülevaade sisaldub kohtuistungi ettekandes. Neid toimiku materjale

korratakse allpool üksnes Euroopa Kohtu arutluskäigu seisukohast

vajalikus ulatuses.

11 Esmalt

tuleb märkida, et kuna vaidlustatud õigusakt põhineb Euratomi

asutamislepingu sättel, siis tuleb selle akti tühistamist taotleva hagi

vastuvõetavust hinnata nimetatud lepingust lähtudes.

12 Nagu

tuleneb eespool viidatud 27. septembri 1988. aasta otsusest, ei ole

parlamendil õigust esitada tühistamishagi EMÜ asutamislepingu artikli

173 ega sellega sisu poolest identse Euratomi asutamislepingu artikli

146 sätete alusel.

13 Esiteks

ei ole parlamenti nimetatud artikli 173 esimeses lõigus ega artikli 146

esimeses lõigus institutsioonide hulgas, kes võivad sarnaselt

liikmesriikidega nõuda mõne teise institutsiooni mis tahes õigusakti

tühistamist.

14 Teiseks

• kuna parlament ei ole juriidiline isik, ei saa ta pöörduda Euroopa

Kohtu poole samade artiklite teise lõigu alusel, kusjuures nende lõikude

süsteem on igal juhul sobimatu parlamendi tühistamishagi jaoks.

15 Samas

27septembri 1988. aasta otsuses, milles Euroopa Kohus märkis

põhjused, miks parlamendil ei ole õigust EMÜ asutamislepingu artikli 173

alusel Euroopa Kohtu poole pöörduda, meenutas ta, et parlamendi õiguste

kaitse tagamiseks on mitu õiguskaitsevahendit. Nagu nimetatud otsuses

märgiti, on parlamendil mitte ainult õigus esitada tegevusetushagi, vaid

lisaks sellele annavad asutamislepingud talle ka õiguse esitada Euroopa

Kohtule kontrollimiseks nõukogu või komisjoni õigusakte, mis on vastu

võetud parlamendi õigusi eirates.

16 Käesoleva

kohtuasja asjaolud ja arutelud näitasid siiski, et need Euratomi

asutamislepingus ja EMÜ asutamislepingus ette nähtud erinevad

õiguskaitsevahendid – ükskõik kui kasulikud ja mitmekesised need ka ei

ole – võivad osutuda ebatõhusateks või ebakindlateks.

17 Esiteks ei saa tegevusetushagiga vaidlustada juba vastu võetud õigusakti õiguslikku alust.

18 Teiseks

jääb mõne niisuguse õigusakti kehtivuse hindamiseks eelotsuse

taotlemine või liikmesriikide või eraisikute pöördumine Euroopa Kohtu

poole sellise õigusakti tühistamiseks üksnes võimalusteks, mille

teostamisele ei saa parlament lootma jääda.

19 Lõpuks

• kuigi komisjoni kohustus on tagada parlamendi õiguste kaitse, ei saa see ülesanne viia selleni, et komisjoni sunnitaks järgima parlamendi seisukohti ning esitama tühistamishagi, mida komisjon peab põhjendamatuks. 20 Eelnevast järeldub, et kõigist nendest erinevatest õiguskaitsevahenditest ei piisa, et tagada kindlalt ja alati, et parlamendi õigusi eiravaid nõukogu või komisjoni õigusakte kontrollitakse. 21 Need õigused on aga osa asutamislepingutega loodud institutsioonilisest tasakaalust. Lepingutega on nimelt kehtestatud erinevate ühenduse institutsioonide vahel pädevuse jaotamise süsteem, mis annab ühenduse institutsioonilises ülesehituses ja ühendusele usaldatud ülesannete täitmisel igale institutsioonile teatud kindla rolli. 22 Institutsioonilise tasakaalu järgimine eeldab, et iga institutsioon kasutab oma volitusi teiste omadega arvestades. See nõuab ka, et kui leiab aset nimetatud reegli mis tahes rikkumine, on võimalik sanktsioone rakendada. 23 Euroopa

Kohus, kes peab asutamislepingute kohaselt tagama, et lepingute

tõlgendamisel ja kohaldamisel järgitakse seadust, peab ka suutma tagada

institutsioonilise tasakaalu säilitamise ning seega ka parlamendi

õiguste kaitse kohtuliku kontrolli juhul, kui viimane selles küsimuses

Euroopa Kohtu poole pöördub, kasutades parlamendi taotletava eesmärgi

seisukohast sobivat õiguskaitsevahendit.

24 Selle

rolli täitmisel ei saa Euroopa Kohus mõistagi liigitada parlamenti

nende institutsioonide hulka, kes võivad esitada hagi EMÜ

asutamislepingu artikli 173 või Euratomi asutamislepingu artikli 146

alusel, ilma et nad peaksid põhjendama oma huvi menetluse algatamise

vastu.

25 Euroopa

Kohus peab aga siiski tagama asutamislepingute institutsioonilist

tasakaalu käsitlevate sätete täieliku rakendamise ning kindlustama, et

nii parlamendi kui ka teiste institutsioonide õigusi ei saaks ohustada

nii, et asutamislepingutes ette nähtud õiguskaitsevahendite hulgas ei

oleks ühtegi, mida parlament võiks kindlalt ja tõhusalt kasutada.

26 Kuna

asutamislepingutes ei ole sätet, mis näeks ette parlamendi õiguse

esitada tühistamishagi, võib tekkida menetluslik lünk, kuid see ei saa

varjutada olulist huvi, mis on seotud Euroopa ühenduste

asutamislepingutes sätestatud institutsioonilise tasakaalu säilitamise

ja järgimisega.

27 Järelikult

on parlamendil lubatud esitada Euroopa Kohtule tühistamishagi, mille

eesmärk on tühistada mõni nõukogu või komisjoni õigusakt, tingimusel et

selle hagi eesmärk on vaid parlamendi õiguste kaitsmine ning et seda

põhjendatakse vaid nende õiguste rikkumisega. Kui see tingimus on

täidetud, kehtivad parlamendi tühistamishagi suhtes samad eeskirjad, mis

on sätestatud asutamislepingutes teiste institutsioonide

tühistamishagide kohta.

28 Parlamendi

õiguste hulka kuulub osavõtt õigustloovate aktide väljatöötamisest

asutamislepingutes ette nähtud juhtudel, eriti EMÜ asutamislepingus ette

nähtud koostöömenetluses.

29 Antud

juhul väidab parlament, et vaidlustatud määrus põhineb Euratomi

asutamislepingu artiklil 31, mis näeb ette vaid parlamendiga

konsulteerimise, samal ajal kui see oleks pidanud põhinema EMÜ

asutamislepingu artiklil 100a, mis nõuab koostöömenetlust parlamendiga.

30 Viimane

järeldab sellest, et õiguslik alus, mille nõukogu vaidlustatud

määrusele valis, viis parlamendi õiguste eiramiseni, võttes parlamendilt

võimaluse, mida pakub koostöömenetlus, nimelt võimaluse osaleda

õigusakti väljatöötamises intensiivsemalt ja aktiivsemalt kui

konsultatsioonimenetluse raames.

31 Kuna

parlament väidab, et vaidlustatud õigusakti õigusliku aluse valik

kahjustas tema õigusi, järeldub eelnevast, et käesolev hagi on

vastuvõetav. Nõukogu vastuvõetamatuse vastuväide tuleb niisiis tagasi

lükata ning menetlust tuleb jätkata kohtuasja sisulise arutamisega.

Kohtukulud

32 Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

EUROOPA KOHUS

otsustab:

1Lükata nõukogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi.

2Jätkata menetlust asja sisulise arutamisega.

3Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Due

Slynn

Kakouris

Schockweiler

Zuleeg

Mancini

Joliet

Moitinho de Almeida

Rodríguez Iglesias

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. mail 1990 Luxembourgis.

Kohtusekretär

President

J.-G. Giraud

O. Due

* Kohtumenetluse keel: prantsuse.